Tsitaadid haridusest, koduõppest, lastest, elust

John Holt`i tsitaadid:

*“Lapsi ei ole vaja sundida õppima paremad olema, neile ei ole vaja öelda, mida teha ega näidata, kuidas. Kui neile võimaldatakse ligipääs piisavalt suurele osale maailmast, näevad nad ise selgelt, millised asjad on nende ja teiste jaoks tõeliselt olulised ning nad loovad endale parema raja sellesse maailma kui keegi teine nende eest suudaks.“

John Holt, „How Children Fail“

*“Inimesi ei tee arukateks, uudishimulikeks, ergasteks, tähelepanelikeks, kompetentseteks, enesekindlateks, järjekindlateks – parimas mõttes intelligentseteks – ligipääs rohkematele ja rohkematele õppimise kohtadele, materjalidele ja spetsialistidele, vaid suutmine teha oma elus laia valikut asju, mis on olulised, asju, mis esitavad väljakutse nende leidlikkusele, oskustele ja otsustusvõimele ning mis mõjutavad märkimisväärselt nende ja neid ümbritsevate inimeste elusid.“

John Holt, „Teach Your Own“

*“Kuna me ei saa teada, milliseid teadmisi tulevikus kõige enam vaja on, on mõttetu püüda neid ette õpetada. Selle asemel peaksime püüdma selle poole, et inimesed armastavad õppimist nii väga ja õpivad nii hästi, et on võimelised õppima kõike, mida neil on vaja õppida.“

John Holt

*”Muidugi ei pruugi laps teada, mida tal võib olla vaja kümne aasta pärast teada (kes teab?), kuid ta teab ja palju paremini, kui keegi teine, mida ta tahab teada ja mida tal on vaja teada praegu, milleks tema vaim valmis on ja mille järele januneb. Kui me aitame või lihtsalt võimaldame tal seda õppida, mäletab ta seda, kasutab seda, ehitab sellele. Kui me püüame panna teda õppima midagi muud, mida meie peame olulisemaks, on tõenäoline, et ta ei õpi seda või õpib sellest väga väikese osa, et ta unustab peagi suurema osa õpitust ja kõige hullem, kaotab peagi suurema osa oma isust üldse midagi õppida.

John Holt, “Teach Your Own”

*”Ma mõtlen, et lastel on vaja praegusest palju rohkem võimalusi kohtuda täiskasvanutega, kes teevad tõsiselt oma täiskasvanute asju, mitte ei viida aega lihtsalt lapsi lõbustades või instrueerides ja nende vastu kena olles. Neil on vaja ka olemasolevatest palju enam võimalusi täiskasvanutest täiesti eemale saada ja elada oma elusid teiste inimeste ärevast tähelepanust vabana.”

John Holt kirjas Joan Pitkin`ile, raamatust "A Life Worth Living, Selected Letters of John Holt".

*”Kui me püüame pidevalt sundida last tegema midagi, mida ta kardab teha, muutub ta arglikumaks ning kasutab oma aju ja energiat mitte tundmatu avastamiseks, vaid viiside leidmiseks, kuidas vältida survet, mida me talle osutame.” John Holt, “How Children Learn”

*”Laps on uudishimulik. Ta tahab asjadest aru saada, leida, kuidas asjad toimivad, saavutada kompetentsust ja kontrolli iseenda ja oma keskkonna üle ja teha seda, mida näeb teisi inimesi tegemas. Ta on avatud, tundlik ja katsetav. Ta mitte üksnes ei vaatle maailma enda ümber, ta ei eralda end kummalisest, keerulisest maailmast enda ümber, vaid maitseb seda, puudutab, kaalub, painutab, murrab seda. Saamaks teada, kuidas reaalsus toimib, töötab ta selle kallal. Ta on vapper. Ta ei karda vigu teha. Ja ta on kannatlik. Ta võib taluda erakordset kogust ebakindlust, segadust, teadmatust ja pinget… Kool ei ole koht, kus antakse eriti aega või võimalusi seda sorti mõtlemiseks ja õppimiseks või tasustatakse seda.”

John Holt, “How Children Learn”

*”Meie, õpetajad – võibolla kõik inimolendid – oleme hämmastava pettekujutluse haardes. Me arvame, et saame võtta pildi, struktuuri, toimiva mudeli millestki, loodud meie peas pikast kogemusest ja tutvusest ning muutes selle mudeli sõnadejoaks, saame selle tervikuna üle kanda kellegi teise pähe. Võibolla ühel korral tuhandest, kui seletus on erakordselt hea ja kuulaja erakordselt kogenud ja osav sõnadejoa mitteverbaalseks reaalsuseks muutmises ja kui seletaja ja kuulaja jagavad paljusid kõnealuseid kogemusi ühiselt, võib protsess toimida ning mõningane tõeline tähendus võidakse edasi anda. Enamasti aga ei suurenda seletamine mõistmist ja võib seda isegi vähendada.”

John Holt, “How Children Learn”

*”Juhid ei ole nagu me sageli mõtlema kaldume, inimesed, kes liiguvad edasi, suured massid nende järel. Juhid on inimesed, kes lähevad oma teed, hoolimata või isegi vaatamata, kas keegi neile järgneb. “Juhiomadused” ei ole omadused, mis võimaldavad inimestel järgijaid ligi meelitada, vaid need, mis võimaldavad neil ilma järgijateta hakkama saada. Nende seas on vähemalt julgus, vastupidavus, kannatlikkus, huumor, paindlikkus, leidlikkus, põikpäisus, läbinägelik reaalsuse tunnetus ja võime hoida pea selgena isegi siis, kui asjad lähevad halvasti. Tõelised juhid, lühidalt öeldes, ei muuda teisi inimesi järgijateks, vaid teisteks juhtideks.”

John Holt, “Teach Your Own”

*Haridusest: “Olen valinud seda siin määratleda samuti nagu enamus inimesi, millegina, mida mõned inimesed teistele teevad nende endi healolu heaks, neid vormides ja kujundades ning püüdes panna neid õppima seda, mida nende arvates peaks teadma. Täna on kõikjal maailmas “haridus” selliseks muutunud ja ma olen kogu hingest selle vastu.

Inimesed veedavad suure hulga aega – nagu ma aastaid isegi tegin – rääkides, kuidas muuta “haridust” efektiivsemaks ja toimivamaks või kuidas seda teha või anda enamatele inimestele või kuidas seda reformida või inimlikustada. Kuid selle efektiivsemaks ja toimivamaks muutmine teeb selle üksnes hullemaks ning aitab sel veel rohkem kahju teha. Seda ei saa reformida, ei saa arukalt ega inimlikult läbi viia, sest eesmärk ei ole ei arukas ega inimlik.”

John Holt

*Peale õiguse elule on teine kõige fundamentaalsem inimõigus õigus ise endi meelt ja mõtteid kontrollida. See tähendab, õigus otsustada ise endi eest, kuidas me maailma endi ümber avastame, mõtleme endi ja teiste inimeste kogemustest ning leiame ja loome oma elu tähendust. Kes iganes selle õiguse meilt ära võtab nagu haridustöötajad teevad, ründab meie olemuse keset ning kahjustab meid kõige sügavamal ja kestvamal moel. Ta ütleb meile sisuliselt, et meid ei saa usaldada isegi mõtlemises, et kogu oma elu peame me sõltuma teistest, kes ütleks meile meie maailma ja elude tähenduse ja et igasugune tähendus, mille me ise endile oma kogemustest loome, on väärtusetu.”

John Holt, “Instead of Education”

*Lubage mul kokku võtta, mida ma olen õppimise kohta öelnud. Ma usun, et me õpime kõige paremini siis, kui meie ja mitte teised, otsustame, mida me püüame õppida ja millal ja kuidas ja mis põhjustel või otstarbel; kui meie, mitte teised, valime lõpuks inimesed, materjalid ja kogemused, millest ja millega me õpime; kui meie, mitte teised, hindame, kui kergesti või kiiresti või hästi me õpime ja millal me oleme piisavalt õppinud; ja üle kõige, kui me tunnetame meid ümbritseva maailma terviklikkust ja avatust ja meie endi vabadust ja jõudu ja suutlikkust selles. Mida me saame siis selle suhtes teha? Kuidas me saame luua või aidata luua neid tingimusi õppimiseks?

John Holt, “What Do I Do Monday?”

* “Keegi ei pea midagi tegema selleks, et lapsi “sotsialiseerida” või panema neid rühma elus osalema. Nad sünnivad sotsiaalsetena, see on nende loomuses. Üks kõige kummalisemaid hävituslikke ideid, mis “tsiviliseeritud” inimesed on iial leiutanud, on, et lapsed sünnivad pahadena ja neid tuleb ähvardada ning karistada, et nad teeks seda, mida kõik teised nende ümber teevad. Üheski kontiinumi kultuuris ei eeldata, et lapsed oleks iseenesest pahad, käituksid halvasti, põhjustaksid raskusi, keelduksid aitamast, lõhuksid asju ja tekitaksid teistele valu ning kauaaegsete lapsekasvatamise traditsioonidega kultuurides on need (meile) tavalised laste käitumised praktiliselt tundmatud.

Mõned aastad tagasi käis rühm Ameerika laste-eksperte Hiinas Hiina laste, lastekasvatuse ja koolide kohta uurimas. Nad küsisid oma Hiina ametivendadelt innukalt, mida nemad teevad, kui nende lastel on jonnihood, kui lapsed narrivad, vinguvad, lõhuvad asju, teevad inimestele haiget jne. Hiinlased vaatasid neid nõutute nägudega. Ameeriklased oleks võinud sama hästi küsida, “Mida te teete, kui teie lapsed hüppavad 90 meetrit üles?” Hiinlased võisid vaid üha uuesti ja uuesti öelda, “Lapsed ei tee neid asju”. Ameerika külalised olid sama segaduses. Neile ei tulnud pähegi oletada, et üks põhjus, miks Hiina lapsed ei ole halvad sellisel moel nagu paljud Ameerika omad tunduvad olevat, on, et keegi ei oota, et nad seda oleksid. Olles väikesed, kogenematud, teadmatuses ja kirglikud, võivad nad aegajalt kalduda kõrvale hea käitumise rajalt. Kuid nende parandamine sõltub ainult kannatlikult märkimisest, et nad on kaldunud, et siin me ei tee selliseid asju. Keegi ei oleta, et nende sügav kavatsus on teha valesti ja et ainult pikk raske võitlus murrab nad sellest kavatsusest välja ja sunnib neid õigesti tegema.

Lühidalt, Läänemaailma probleemsed lapsed on sama palju kultuuri produkt kui autod. Selles, mida me nimetame psühholoogiaks, meie oletatavateks teadmisteks “inimloomusest”, on ja saab olla vaid tõsiselt puudustkannatavate inimeste kummaliste viiside uurimine, nõnda kaugel inimeste pikaajalisest bioloogilisest kogemusest, et ei oleks liialdus nimetada neid (meid) kiiksuga olevateks.”

John Holt, “Teach Your Own”, kommenteerides Jean Liedloff`i raamatut “The Continuum Concept”

*Viimase 25 aasta jooksul on mulle järjest selgemaks saanud, et meie ülemaailmne teaduskeskne ja industriaalne tsivilisatsioon, kogu oma näilise rikkuse ja jõuga, liigub tegelikult iga päev lähemale oma täielikule hävitamisele. Mis on valesti? Mida me saame
teha? Paljud inimesed on viidanud mõnedele kasulikele vastustele. Kuid vaid viimase aasta või paari jooksul (Holt kirjutas oma raamatu 1981, Farenga täiendatud väljaanne 2003) on mulle selgeks saanud, et meie probleemide üks kõige sügavamate juurtega põhjuseid on viis, kuidas me oma lapsi ja ennekõike imikuid kasvatame. Ma olen samavõrra veendunud, et ükski sotsiaalse ja poliitilise muutuse programm, mis ei hõlma ega alga muutustega viisides, kuidas me kanname ja kasvatame lapsi, ei oma mingit võimalust asju paremaks teha. … Inimkond, lõppude lõpuks, muutub iga uue põlvkonnaga ja ainult põlvkond või kaks terveid, õnnelikke imikuid võib olla piisav, et meid ümber pöörata.”

John Holt, “Teach Your Own”

Teised tsitaadid:

*„Kui Sa vaatad ette üheks aastaks, külva riisi. Kui Sa vaatad kümneks aastaks, istuta puu. Kui Sa vaatad sajaks aastaks, hoolitse lapse hariduse eest.“

Hiina vanasõna

*““Millist tööd peaksin ma siis tegema?“ küsis Will, kuid jätkas kohe, „Ei, järele mõeldes, ära ütle mulle. Mina otsustan, mida ma teen. Kui Sa ütled, et mu töö on võitlemine või tervendamine või avastamine või mida iganes Sa öelda võid, jään ma alati sellele mõtlema. Ja kui ma hakkangi seda tegema, olen ma haavunud kuna tundub nagu mul ei oleks valikut olnud ja kui ma ei tee seda, tunnen end süüdi kuna peaksin tegema. Mida iganes ma teen, mina valin selle ja mitte keegi teine.“

„Siis oled Sa juba astunud esimese sammu tarkuse suunas,“ ütles Zaphania.“

Philip Pullman, “The Amber Spyglass”

*“... Teie ise peate olema täis imestust ja kui olete selle omandanud, siis olete ette valmistunud.“ „Montessori, Her Life and Work“

*”Me peame aitama lapsel iseenda eest tegutseda, ise oma tahet kasutada, iseenda eest mõelda; see on nende kunst, kes püüdlevad hinge teenimise poole.” “Education for a New World”, The Montessori Series

*”Haridus on elamise protsess ja mitte ettevalmistus eluks.” John Dewey, "My Pedagogical Creed"

*”Tõeline, loomulik õppimine on elamises. See on vaatlemises, küsimuste esitamises, uurimises, mõtisklemises, analüüsimises, vaatamises, lugemises, TEGE-mises, elamises, hingamises, armastamises, Rõõmus. See on Rõõmus.” Anne Ohman

*”Mõned ütlevad, et me valime oma perekonna enne eostamist, olles veel teisel pool maailmade piiri. Mulle pakub see pilt suurt lohutust. Ma leian rõõmu mõtlemisest oma lastest kui hingedest, kes vaatavad lõbusalt läbi uduse loori mu nõrku külgi ja puudujääke. Nii mõnelgi päeval soojendab mu südant mõte, et nad tunnevad mind ja siiski soovivad mind oma emaks. …

Ehk on just see püha võti meie ajale siin maapeal, muutuda teise armastusest nii alandlikuks, et mõistame, täiuslikkus kahvatub siirusega võrreldes. Emmates armastuse müsteeriumi, näeme, et see sisaldab mitte vigade puudumist, vaid kauniduse kohalolekut. See sisaldab mitte viha või valu puudumist, vaid andestuse ja tervenemise kohalolekut. Mitte ebakõla või segaduse puudumist, vaid rahu ja selguse kohalolekut.”

Shea Darian, “Sanctuaries of Childhood”

*”Kujutlusvõime on olulisem kui teadmised.” Albert Einstein

*”On ime, et uudishimu elab formaalse koolitamise üle.” Albert Einstein

*”Oluline on mitte lõpetada küsimuste esitamist.” Albert Einstein

*”Kõik tõeliselt suur ja inspireeriv on loodud inimese poolt, kes saab vabaduses töötada.” Albert Einstein

*”Ma ei ole kunagi lasknud koolitamisel sekkuda oma haridusse.” Mark Twain

*”Kõik, mida meil on vaja otsutada, on, mida teha meile antud ajaga.” Gandalf the Grey, J. R. R. Tolkien

*”Oma mõtetega loome me maailma.” Buddha

*”Mine julgelt oma unistuste näidatud suunas. Ela elu, mida oled alati kujutlenud.” Henry David Thoreau

*Killustumine on tänapäeval väga levinud ja seda mitte ainult ühiskonnas, vaid ka iga üksikisiku puhul. See muudab kõik segaseks, loob lõputult probleeme ega lase meil enamikku neist lahendada. Arvamus, et need killud eksisteerivad eraldi, on ilmselt illusioon ning see illusioon ei saa teha muud, kui juhtida meid lõputusse konflikti ja segadusse. David Bohm